Esmaspäeval käisin siis üle pika aja heal rock-kontserdil. Nimelt Amsterdamis Melkwegis esines Offspring.
Algselt pidin ühe teise eestlasega minema, aga ta jäi haigeks. Mis seal ikka, piletit raisku ka ei tahtnud lasta ja ma siiski tahtsin seda bändi näha, sest see on bänd, miks mulle meeldib vähe raskem muss.
Amsterdami jõudsin 7ks, kontsert pidi hakkama, kell 9. Enne kui Melkwegi läksin sõin kõhu korralikult ühes iiri pubis täis. Otsustasin siis minna vaatama, et mis toimub.
Astusin siis Melkwegi sisse. Suurus umbes sama, mis Tallinnas Rock Cafe. Sisuliselt sama ülesehitus, all lava ja servas rõdud. Pilgeni rahvast täis. Soojendaja mängis oma kahte viimast lugu, üks siis oli selline, ilmselt kuulsaim neil, sest seda nad mängisid viimasena. Soojendajaks siis De Heidroodsjes, hollandi punkbänd. Kes tahab, otsib ise netist juurde.
Liikusin siis enamvähem põranda keskele ja siis ilmnes tõsiasi, et ma ju olen Hollandis. Siin on kõik ju nii kuradi pikad. Ma ei ütleks, et ma mingi pikk olen, ma ei ole just Kareem Abdul-Jabbar, samas ma ei ole ka päris Napoleonikasvu. Siuke keskmine. Eesti kontsertidel saab hakkama. Mõtlesin juba, et nii ju ka päris ei saa, et ma nüüd pean siin ainult muusikat kuulama, tahaks üht koma teist ikka näha ka. Õnneks oli äärtes vähe kõrgem, valisin omale koha välja ja jäin ootama.
Lõpuks tuli bänd peale. Ja kohe läks andmiseks. Rahvas moshis lava ees kohe esimestest akordidest alates. Esimese satsi lood enamuses olid mulle suht tundmatud, pole vist nii tõsimeelne fänn. Osad lood vist olid plaadilt Ignition, osad vist veel ühelt vanemalt plaadilt ja siis enamus lood vist uuematelt plaatidelt, mida ma ka väga ei tea. Ma tean rohkem lugusid plaatidelt, "Smash", mis on minu arust kuradi kõva plaat. Siis "Ixnay on the Hombre" ja "Americana", teistest plaatidest ma kahjuks ei tea suurt midagi. Aga kohal oli kõvasti tõsimeelseid fänne, palju lauldi kaasa. Dexter oli suht üllatunud, et esimesel satsil niipalju kaasa lauldi.
Nats rahvast ka. Kui tuli vähe ägedam lugu, siis moshiti kõvasti. Enne ühte lugu tehti ka Wall of Deathi. Kes ei tea, mis see on, siis selleks tekitatakse lava ette inimtühi auk ja sellel kontserdil (võimalik, et igal pool) joosti ringist kokku täiega, kui lugu algas. Ja seda crowdsurfingut, mis seal toimus, pidevalt oli keegi kätel, osadel õnnestus lava eest reisida päris baari ette välja ja tagasi.
Teine sats oli juba lõbusam, teadsin ise enamus lugusid ja kiskus vaikselt vähemalt moshi serva, sest päris keskele ei viitsinud ja ei tahtnud minna, oleks keegi kaasas, siis oleks läinud, aga üksi, well... noot...
Ja noh, siis tuli üks lemmiklugudest, Nitro. Läksin ka siiski moshima, mõõnus, hea lugu, hea bänd ja pikad inimesed, aga hüpates ja karates oli suht savi sellest, nautisin värki täiega.
Tuli veel ridamisi häid lugusid, tehti väike 2 minsane paus ja siis veel paar lugu. Ja viimasena loomulikult, nagu kirss tordil, megahea ja mõnus lugu "Self Esteem"
Jäin kontserdiga rahule, lihtsalt mõnus möll. Moshi piiril olles, ühel tüübil oli tekkinud mingi vigastus õlaga, tal oli valus, aga ta moshis ikka edasi ja kippus ikka tagasi möllu keskele, aga tal oli ikka päris valus lõpuks.
Elamus oli olemas, lippasin kiirelt trammile, et rongijaama sõita ja sealt edasi koju. Koju jõudes oli vässu sees, aga hing õnnelik, et siiski sellele kontserdile läksin.
Pilte ka
Groningen
Groningen
Groningen
Groningen
Leeuwarden
Viltune torn Leeuwardenis
Leeuwardeni "Pisa"
Offspring
Offspring
Offspring










No comments:
Post a Comment