Oma korter

Et siis lõpuks kolisin sisse ära. Eile nautisin kodusolekut mõnuga kohe, ei viitsinud kottigi teha õhtul.
Aga alustame siis algusest. Korterijahist ma juba rääkisin. Lepingu tegemine, esimese kuu üür ja deposiit kõik kokku läks päris palju maksma, üle 2k€. Lisaks polnud ju mööblit ka, mööblist rääkisin ka natuke eelnevalt juba.
Nagu ma mainisin, siis tellisime mööbli ära laupäeva õhtul. Sisuliselt oleks pidanud oma mööbli kätte saama juba teisipäeval, aga ei saanud. Istusin küll mingi aeg päevasel ajal kodus ja ootasin siin mööblitoojaid, ootasin telefonile sõnumit ja/või kõnet, aga ei midagi. Netis oli mingi aeg olemas, et ole sel ajal kodus, aga ma ei näinud kedagi siin.
Noh, veits ajas kurjaks selline asi. Uurisin siis netist, et mis keiss on, avastasin lõpuks poolkogemata, et mu telefoninumber oli mingi täiesti lambikas. Krt, nimelt mäletan, et panin õige numbri sisse, sest ma ju vaatan seda siiamaani paberilt maha, sest pole peas veel see number. Tuli meelde, et laupäeval mingite andmete salvestamisel saime vea sellelt lehelt. Siis ei osanud üle kontrollida seda. Aga ok, see selleks, kirjutasin siis kohe kirja, et selline värk on juhtunud. Õhtul koju jõudes mõtlesin, et äkki peaks helistama, tegin seda, lubati järgmine päev helistada ja kokku leppida. Ootan mina siis kõnet terve päeva, aga midagi. Õhtul helistasin ise ja uurisin, et mis keiss on. Siis lubati, et ok, homme kindlasti helistame. Ootasin siis teise päeva ka veel seda kõnet, aga jälle ei midagi. Õhtul avastasin, et mu asjad olid juba tagastusprotseduuris. Nüüd ma olin küll kuri, ütlesin, et mida helli. Kutt, kes suhtles, ütles, et ok, teeme siis reorderi, et see raha, mis maksime ennist, see kantakse tagasi ja et ma saan siis lihtsalt arve, kui mööbli kätte saan. Ütles, et reedel saan kätte. Noh, tuligi siis neljapäeval sõnum, et tuleme umbes sel ajal, ole kodus. Reedel siis lendasin koju, ootasin mingi 5-10 mintsa ja oligi auto akna all. Mööbel saabus, lõpuks ometi. Diivan, riidekapp ja madrats. Laupäevane tegevus oli olemas, mööbel tuli kokku panna.
Reede õhtul oli lõbus, Danks tuli jälle nagu ikka mingi peale 8t alles töölt ja me läksime Argentiina restosse sööma. Sõime kõhud täis ja jõime veini peale. Väga lõbus oli.
Laupäeval hommikul toimetasime rahulikult, sõime kõhud täis ja siis võtsime tööriistad kaasa, et saaks kokku panna. Kõigepealt panime kokku diivani, seejärel kapi ja Dagny toimetas samal ajal siis madratsi ja muude asjadega, mis mul seal ostetud olid juba. Pilte ka siis mööblimäsust.

Diivan on siin veel aatomiteks.


Kapi kokkupanek on küll paras pusle alguses, aga kui käima saab, siis läheb juba lihtsalt.


Panen siia siis korterist paar valmis pilti ka, et kuidas ma hetkel elan siin siis.

Köök toapoolelt.



Diivan toanurgas.



Tuba köögipoolelt.



Kuna magamistuba sisuliselt mahutab ainult madratsi, siis sellest on mingi üks suur roheline pilt. Aga jah, magamistuba on megaväike, aga samas rohkem pole vaja ka. Igal juhul väga hea on magada seal :) Magamistoast saab rõdule ka, rõdu on umbes pool magamistoast ehk siis suht ok suurusega. Saab grillida küll kui vaja :P Rõdust teen pilti mõni teine kord.



Et selline ta siis on see mu elamine. Diivanilauda on veel hädasti vaja, sest väga nadi on hetkel süüa ja muid toiminguid teha. Ja kuna siin levib mingi avatud nett, siis ma esialgu netti ka endale ei võta, kasutan ära, mis tasuta.

Ahjaa, täna hommikul tegin luugid lahti, lükkasin telefoni sisse, sain Intsult sõnumi, et pane suusad valmis ja labidas hakkama, et lund on palju. Vaatasin aknast välja ja tõepoolest, lumi oli maha tulnud. Ints oli Hollandist vist läbi sõitnud Saksamaale ja sellepärast ütles, et mis toimub. Igal juhul oli huvitav tööle sõita, kohati pidi ikka hoo maha võtma, nii igaks juhuks.

Pilt rattast hommikul. Kuna mul kuuri pole, kuhu ratast lükata, siis on ta mul väljas. Sellepärast pidin ostma ka luku endale, 35€. Korralik lehmakett + veel korralikum taba. Loodan, et peab vastu. Kas meil Eestis ka selliseid kettlukke müüakse. See on ikka rämemassiivne, seda enam niisama läbi ei hammusta mingite suvaliste lõikuritega ilmselt. Aga Eestis ma ei tea, palju sellist lukku ostetakse, sest hind on ikka päris krõbe.


Ahjaa, kuna Kristi oli Amsterdamis laupäeval, siis õhtul läksin sinna korra, tegime väiksed peatused mõnes pubis ja otsustasime Hilversumi sööma minna. Dagny liitus meiega Hsumis. Kohaks siis Journal. Võtsin seenesupi, see oli megahea. Dagny võttis mingi lihasalati. See liha meenutas täiega seda šašlõkki, mida vanasti vanaema tegi. Ka megahea maitseelamus. Ilmselt saab sinna teinekordki mindud. Aga jah õhtu edenedes külastasime siis veel paari pubi ja tsillisime niisama Hsumis. Koju jõudsime mingi 2 paiku.

Aga pika postituse lõpuks ütlen, et tulge külla sõbrad! :)

IKEAst mööblit küll ei saanud...

Kuna esmaspäeval sain korterivõtmed kätte ja korteris pole väga mööblit, siis tekkis vajadus madratsi, diivani ja riidekapi järele.
Teisipäeval vist Danks andis mulle selle aadressi www.wehkamp.nl, kus müüakse mööblit online ja nad toovad kohale ka. Otsisin siis soodsat kraami sealt ja suht leidsimegi. Valisin endale välja ja jätsin meelde. Otsustasime, et laupäeval läheme Utrechti IKEAsse.
Kätte jõudis siis laupäeva hommik. Otsustasime Danksiga, et hommikust ei söö ja läksime kahekesi Utrechti, sest Stefan keeldus tulemast.
Enne Utrechti käisime kohalikus taaskasutuskeskuses ehk siis kohalikus keeles Winkel van Kringloper ( http://www.kringloop-info.nl/2008/verslagen/kringloopwinkel/hilversum/1993 ). Ütleme nii, et seal oli omajagu kraami. Söögilauad ja toolid olid täitsa kenad. Leidsin omale diivanilaua ka 12,5€ eest, aga ära veel ei ostnud, eks ma mingi aeg lähen kolan seal veel ja kui põhiasjad olemas, siis vaatab edasi.
Edasi võtsime suuna Utrechti. IKEA. Kuna me hommikust ei söönud, siis otsustasime, et sööme IKEAs. Võtsime standardse toidu sealt, iga hollandlase lemmik, IKEA lihapallid. Päris head olid, samas olen paremaid saanud, aga inimestele meeldivad need. Sööklas oli juba megapalju inimesi, nagu poleks nädalavahetusel midagi muud teha, kui tulla mööblit ostlema...
Ok, ütlesin Danksile, et sihid on silme ees. Diivan, kapp ja madrats. Hakkasime siis näidiskorrusel kolama ja otsima. Esimesena jäi silma diivan. 435€. Tundus päris ok. Ja noh, hind ka enamvähem. Lahtikäiv ja puha. Uurisime, et palju transport maksab. Hind tuli kilode pealt, kuna kaalus 50 ja 100 vahel, lisaks mul oli teine korrus, siis oleks transpordi pealt mingi 80€ lisaks tulnud. Mõtlesin, et ok, vaatame, kas midagi muud leiame, sest veebist olin leidnud ilusama ja odavama. Sellise, musta värvi. http://www.wehkamp.nl/wonen-slapen/banken-fauteuils/8H1/512052/C28_8H1_8H1_512052/?KW1=53723&PRmin=25&PRmax=3500&KAPRmin=2500&KAPRmax=350000&F=1,2,3,17&SM=0
Edasi otsisime kappe. Jällegi vaatasime siia sinna, hinnad igas klassis, mina otsisin sinna 100€ kanti. No ei leidnud midagi sellist, mis oleks meeldinud või mis oleks minu jaoks piisavalt praktiline olnud. Veebis oli selline, valge. http://www.wehkamp.nl/wonen-slapen/kasten/kledingkasten/2-deurs-kledingkast-madrid/C28_8KA_H2K_515284/
Madratsiosakond, kuna veebist leidsin 150€ madratsi, siis oli jälle hinnasiht silme ees. Leidsime siis sama hinnaklassis vist umbes paar madratsit, aga need oli õhukesed. Jällegi ei ostnud siis midagi.
Ok, tundus, et IKEAl polnud siiski mulle midagi pakkuda, aga liikusime siis Danksiga allakorrusele, kus oli igast muud kraami, mida mul ka vaja on, ostsin siis patju, teki, lina, potid, noad, kahvlid ja kõik muu taoline kraam. Ühesõnaga, pudipadi. Kokku 75€. Usun, et selle raha eest piisavalt asju.
Kokku kolistasime IKEAs nats üle 2 tunni ja ma mõistan, miks Stefan tulla ei viitsinud, sest kui ma peaks seal niisama kaasas töllerdama, ilma, et siht silme ees, ma tüdineks ka suht ruttu ära ja muutuks virilaks. Ilmselt, kui oleks vaja osta päriseks asju, mitte aastaks, siis võibolla külastaks veel seda poodi, aga niisama ma küll seda teha ei viitsi. Ühesõnaga 2h olin päris väsinud.
Danksiga otsustasime minna Utrechti kesklinna ka natuke tsillima. Parkisime auto ja otsisime mingi koha, kus istuda. Ma tegin väikse õlle või noh, neil serveeritaksegi õllesid väikestena. Dagny võttis vee ja tee. Õlu läks nigu mutiauku. Edasi jalutasime niisama Utrechtis ringi, Dagny shoppas veits ja siis nägin ühte päris lahedat vaatepilti. Lillemüüjad müüsid rämesuuri punte lilli, enamasti roosid või tulbid ja hinnaks 5€. Eestis saaks sama raha eest ilmselt pool sellest kogusest, mis neil puntides olid. Otsustasime, et lähme koju ära, paras väss oli peal.
Õhtul tellisime mulle mööbli, tegime tervisekindlustuse ja tsillisime niisama.
Pühapäeval viisime enamuse mu asju korterisse ära. Ära veel neilt ei koli, aga kui mööbel saabub, siis ilmselt kolin ikka välja.
Ahjaa, ilmselt järgmine postitus tuleb mul siinsest administratiivsest poolest, mida ma ka see nädal omajagu kogesin. Tegin BSNi, pangakonto ja tervisekindlustuse ära.

Nädalavahetus Eindhovenis

Hehee, see nädalavahetus sai siis käidud Eindhovenis, sest D ja S läksid Austriasse pika nädalavahetuse suusatripile ja ma ei viitsinud kodus ka passida. Kõne Kristile ja külla saigi mindud. Reede õhtul kobisin koju ja mõtlesin, et lähen umbes nii, et jõuan enne 8t Eindhovenisse. Rongiga minnes, tuleb minna läbi Utrechti, seal ümber istuda ja kokku võtab reis umber 1:15 minutit aega. Neil on rongiaegade jaoks isegi väga hea Androidi app olemas. Oi kurja, reede õhtul liigelda rongiga, rahvast on ilmselgelt palju. Eriti, kui sul on aega umbes 5 minutit, et minna number 2 perroonilt number 15le.

Eindhoven on suuruselt 5. Hollandi linn. Eindhovenis on tehnikaülikool, kus Kristi oma PhD'd teeb (http://en.wikipedia.org/wiki/Eindhoven_University_of_Technology). Ühesõnaga, jõudsin siis Eindhovenisse. Suurem linn kõvasti, kui Hilversum, aga ok, Kristi tuli mulle vastu, viisime mu asjad tema juurde, vahetasime auto velode vastu.

Kuna kumbki meist polnud õhtust söönud, siis esimese asjana otsisime kena söögikoha, milleks oli seekord siis kreeka restoran, hea liha oli seal. Saime siis kokku Kristi sõpradega ja läksime piljardit mängima. Pärast istusime ühes kõrtsus natuke ja seal tuli vässu peale, mingi 1 paiku olime Kristi juures tagasi, ma jäin kohe magama.

Laupäeval ärkasime mingi 10-11 vahel üles ja läksime linna peale ratastega. Sõitsime väikse tiiru ühe Eindhovenis oleva järve, siis käisime Kristi kooli juures, siis kimasime korraks kesklinna, sealt siis tegime veel väikse tiiru linna peal. Vässu hakkas vaikselt peale tulema, läksime kesklinna, tegime väikse tee ja chailatte ühes kenas kohvikus. Jalutasime natuke ringi, lippasime ka ühte suurde kaubamajja sisse, ma leidsin sealt omale 3 särki 50€ eest.

Läksime koju tagasi, tegime väikse jõuuinaku (powernap) ja õhtusöögi. Õhtul ootas meid väike pidu kuskil tehaste piirkonnas. Ahjaa, unustasin öelda, et Eindhoven on Philipsi sünnilinn. Ja koht kuhu me läksime oligi vana tehaste piirkond, kus Philipsi tehased asusid. http://en.wikipedia.org/wiki/Philips

Kuna Kristi sõbrants kutsus teda sinna, siis pidime Brendaga kohtuma seal, aga kuna seal samas toimus mingi suurem pidu, siis me algul ekslesime ringi ja ei leidnud õiget kohta üles. Lõpuks leidsime selle PopEi nimelise koha üles. Põhimõtteliselt ümber nurga, aga see nurk oli kaugel.

Tsillisime algul natuke PopEi's ja edasi liikusime skateparki, nimega Area51. Päris massiivne koht. Lisaks toimus seal väike underground pidu. Kerge ganjalõhn evis üle peoruumi ja lõpuks siis märkasin ka seda, kui pikad hollandlased on. Muidu nagu ei pane tähele, aga kui neid suurem mass koos on ja reaalselt seda uurid, siis mõtled ka sellele, kui lühike sa oled. Hollandi meeste keskmine pikkus pidi olema 184cm ja naistel siis mingi 170cm http://en.wikipedia.org/wiki/Human_height

Pidu oli ok, selline rahulikumat tüüpi alternatiivne pidu. Rahvast tuli ajapikku juurde ja mingi poole 2 paiku arvasime Kristiga, et aitab küll, et vässu peal. Brenda tuli ka meiega, kuna ta elas väga lähedal sellele peokohale, siis viskasime Kristiga ta koju ära, sest tal polnud ratast. Jõudsime koju, enne tegime veel väikse peatuse mingis kiirsöögikohas, võtsin juustupurksi, puhas võit minu arust. Sõin selle ära ja uni oli hea tulema jälle.

Hommikul väike hommikusöök, tsillivilli ja siis Kristi viskas mu rongi peale ja tulin koju tagasi. Eelnevalt muidugi uurisin netist, kas Hilversumis mõni söögipood ka lahti on, kodukohajärgne AH oli kinni, aga see, mis kontori juures on oli lahti ja seda ka 1600-2000 ainult, veider kellaaeg. Rahvast oli palju poes.

Panen mõned pildid ka siis sellest mõnusast nädalavahetusest siia.

Ka sedasi saab suure kohvriga liikuda. Veits udune on, aga andke andeks, sõidu pealt tehtud.



Vaade järvele



Kristi kontoris tsillimas, laupäevasel päeval :)



Kristi kontori TU/e's



Mingi vääga aeglane igiliikur fuajees. Hetkel ei tule meelde, mis selle masina nimi on, aga pidi täiesti ise liikuma.



Õnnelik Kristi, sest ta leidis chailatte üles Eindhovenis. Tegelt oli väga tsill kohvik.



See oli ainult murdosa sellest, mida "Õlleprofessori" pubis pakkuda oli. Seal oli A4 kahelt poolt peenes kirjas õllevalikut täis, arvutasime umbes, et kuskil 200 õllesorti oli vast ikka ära. Väga lahe oli istuda kõrtsi ääres ja vaadata baarmani tööhoos, peale selle, et õllesid oli mitu, neil igal oli ka oma klaas. Ühe õlle õigest klaasist joomiseks pidi jätma suisa 10€ deposiiti või ID-kaardi.



Sellises kohas käisime peol siis.

P.S. Esimesele postitusele panin pilte juurde.

Ahjaa, täna sain korteri võtmed ka kätte, eks mingi aeg kirjutan siin sellest ka siis veel lisaks.

Korterijaht

Nüüd, kus ma olen Hollandis 10 päeva olnud, siis lõpuks suutsin otsustada ja endale korteri välja valida. Jaht oli päris pikk ja ütleks, selline parajalt vaevaline. Samas, ma ei viitsi iga hommik autoga kimada kuskilt teisest linnast, seega otsisin siiski korterit Hilversumi ja lõpuks ka leidsin endale.

Natuke siis ka seiklustest korteri otsingutel.

Esimene korter, mida vaatamas käisin oli ikka päris uberik, teise mehe tagahoovis oli mingi hoone, mida ta välja üüris. Ei meeldinud, sest kui ta voodi seinast välja tõmbas, siis oli tuba seda täis, aga see polnud minu jaoks. Hind oli ka selline, et krt, Tallinnas ma elasin kesklinnas sama raha eest, korralikus korteris. 425€ oli vist selle uberiku hind.

Teine korter, mida vaatamas käisin oli juba parem, asus kesklinnas, kuigi jah, olgem ausad, Hilversum on väike linn ja igast linnaservast on kesklinna umbes maksimaalselt 15-20 minsa jalutamist. Hind oli 700€ ja mulle suht meeldis see korter ka.

Kolmas korter oli siis selline, et köögis, kus oleks pidanud kapp olema, oli mingi räme kuhi makrofleksi lastud, miskipärast. Aga tundus, et see oli mingi augutäide või midagi. Aga muidu suht ok koht, aga mitte esimene valik. Samas majas oleks tahtnud veel ühte korterit näha, aga kahjuks polnud maakleril võtmeid kaasas või siis tal polnudki neid.

Neljas korter oli lihtsalt täitsa uues majas ja ma oleks pidanud seal tapeetima/värvima ja põrandad panema enne, kui elada oleks seal saanud. Lisaks pesumasina ostma ilmselt, ühesõnaga liiga uus minu jaoks.

Täna käisin siis kahte viimast vaatamas. Ühte käisin lõunapaiku vaatamas, väga laheda lahendusega korter oli, taaskord meeldis, kesklinna korterile tekkis konkurent. Aga kuna üks vaatamine oli õhtul, siis ütlesin, et annan õhtul teada. Kimasin tööle tagasi, pidi mingi lõuna olema ja värki, tuli välja, et a la kuukoosolek, õigemini siis kvartalikoosolek. Isegi suur pealik UK'st oli kohal.

Viimane korter, mida ma õhtul vaatama läksin oli töökohast kõige kaugemal siiamaani, aga mingi 15 minsa veloga tööle ehk siis mitte väga kaugel. Korter oli mõnus, magamistuba oli küll väike, aga voodi või siis mingi kast, mille peale saab panna madratsi oli olemas ja rõdu oli ka olemas. Mitte küll suur, aga suurem, kui nii mõneski Tallinna uusehitistel. Mööblit ei ole, õigemini köök on olemas, pesumasin ja kuivati on ka olemas, mul on siis vaja minimaalselt madratsit, kappi, diivanit, mingit diivanilauda ja peaks täitsa hakkama saama, noh nipet näpet veel, eks paistab.

Velo pean ka hankima, käisime Danksi lähedal velopoes, seal on kasutatud velod kuskil 85€ eest saadaval, ma tean, et otse kelleltki ostes saaks ilmselt umbes 50€, aga ma ei tea, ilmselt oleks lihtsam poest võtta, sest hooldatud ja vajalikud asjad kõik olemas ja ei ole ehk üllatusi.

Ahjaa, korteri hinnaks, on 730€, seal on kõik sees, ainult, interneti pean ise hankima, aga omanik ütles, et võin alumiselt naabrilt uurida, äkki ta jagab netti või miski, eks paistab, ei mõtle nii kaugele.

Ilmselt järgmise postitused tulevad teemal bürokraatia. Ehk siis kõigepealt elukohta registreerimine, sest selle järgi käib Hollandis päris palju asju, lisaks elades kuskil, maksad selle eest maksu ka, näo pealt. Aga jah, tervisekindlustus on vaja ära teha, pangakonto saan nüüd teha, siis isikukoodi saan hankida endale. Ühesõnaga, elu alustamine jätkub. Ehk kuu lõpuks on enamus mässamistest möödas ja olen sisse elanud.

Velotades vihmavarju all tööle...

Heh, täna siis otsustasin, et jala enam ei käi. Stefan lubas oma velo kasutada. Kell lõi 8 Dagny ütles, et tal on rongini 7 minutit ja koos läksime lifti, ma läksin panipaigast velo võtma, D jooksis välja. Kimasin talle järgi, vihma sadas, ebameeldiv. Sain enne rongijaama ta kätte, tema jooksis siis kiirelt rongi peale, ma läksin rongijaama alt tunnelist läbi, aga siis... STOP, tegin peatuse, sest olin võtnud oma parablii kaasa ja ei tahtnud, et mantel nüüd läbimärjaks ka saab. Võtsin kotist välja, tegin lahti ja kimasin edasi, aga ütleme nii, et selle tuulega on see keeruline. Kord vääna ette, siis taha, tuul keerutas kui metsaline.

Jõudsin kontori juurde ja otsisin kuurialust, kuhu velo jätta, leidsin ka, kontori taga selline paras kuurike, aga uks oli lukus, võtmeauku ma ei leidnud ja ust lahti ka ei saanud, pikalt aru pidamata sõitsin siis kontori ette ja panin velo sinna lukku, mis seal ikka.

Tööpäev, nagu tööpäev ikka. Õhtul õnneks vihma ei sadanud, suht kiirelt sain koju.

Sedasi velotada töö ja kodu vahet, no ma ei tea, ma võiks ilmselt ka 10km taha siis veloga tööle käia, kui oleks selline pidev kulgemine. Eestis samas talvel ei viitsi väga, aga ilmselt kui harjumus tekiks, siis võibolla sõidaks ka, sest olla ju Göteborg ka üks väga velosõbralik linn ja see on ju umbes samal laiuskraadil Eestiga.

Hetkel on õues mingi hull torm, loodan, et homme on ikka mõistlik ilm. Samas ilm muutub siin vist väga nobedalt, kord nii, kord naa.

Alustame algusest

Hei hei, alustan blogimist, sest ilmselt on osadel teist ju tore lugeda, kuidas mul siin läheb.

Alustame siis sellest, et miks ja kuidas ma siia üldse sattusin. Noh, esimene kord tekkis mõte siis, kui Stefan mind esimest korda kutsus Hollandisse tööle, aga ma olin siis just töökohta vahetanud ja ei tahtnud uut firmat alt vedada. Ilmselgelt oli see õige otsus.

Sellest esimesest kutsest kulus umbes natuke üle kahe aasta ja siin ma nüüd siis olen.

Esimene asi, mis ma juba planeerimise käigus mõtlema hakkasin oli elukoha leidmine. Alustasin sisuliselt kohe, kui olin käinud intervjuul ära siin, oktoobri lõpus. Sain paar vihjet, et mis veebilehtedelt otsida. Te ei kujuta ette, kui keeruline on seda teha Eestist. Olgugi, et mul oli kohapeal abilisi, siiski on keeruline, sest ei taha ju alati inimesi tüüdata sellega, et saad sa vaatama minna jne. Ok, see selleks, mõned korterid oli sellised, et oleks võinud ju saada, samas mis ma ikka teha saan, polnud ju mind siin kohapeal.

Aeg kulges ja jõudis sinnamaale, kus ma pidin megavara, ülivähese unega lennujaama kolistama ja siia lendama. Õnneks oli Dagny vastas ja me ostsime käbe rongipileti ja esimene rong Hilversumi võttis meid peale, kolm peatust ehk umbes 20 minutit sõitu ja kohal me olimegi. Rong kimas edasi Berliini poole ja meie astusime rõõmsalt Dagny ja Stefani korterisse. Oi plää, kus ma olin vässu, Dagnyga koju jõudes keerasin kohe magama, sama tegi ka Dagny, sest ta oli lihtsalt väsinud töönädalast. Pikali visates kohe und ei tulnud, küll aga kuulsin, et õues käiks nagu sõda, plärtsud ja mürtsud kostsid väljast. Ei saanud mitte aru, et milles asi, siis hakkas kirikukell ka veel lööma. Mõtlesin, et mida veel, et ma ei jäägi magama siin, aga siis juba ärkasin üles. Kell oli poole 1 paiku. Kuplike tegi ka luugid lahti ja ajas ennast üles, Stefan valmistas meile "hommikusööki", elu oli enamvähem ilus jälle.

Päev kulges sellises rahulikus tempos, õues oli küll sõda, aga see pidi aastalõpus olema normaalne, sest Hollandis lubatakse ilutulestikku müüa ja sellega tegeleda ainult 3 päeva aastas ehk siis sedagi aastalõpus ainult. Minu arust polnud lasnamäel ka nii hull see asi.

Õhtul olime kodus, tegime kala ja kartulit ja salatit ka juurde. Sõime kõhud täis ja mängisime lauamänge. Mida aeg keskööle lähemale, seda suuremate teradega unemati mind pilduma hakkas ehk siis uni tuli peale, väss oli ikka eelmisest õhtust veel sees.

Uue aasta võtsime rõdul vastu ja oli ikka väga lahe küll, sest kuhu iganes silm ka ei ulatunud igalt poolt tuli ilutulestikku. Ja see kestis sama intensiivselt vähemalt pool tundi. Õu oli paksu sinist suitsu täis, pole sellist asja varem näinud. Õhtu sai kiirelt otsa, sest uni oli peal ja mingi pool 2 läksin mina magama igal juhul.

Uuel aastal esimene asi, läksime Danksiga Haagi UNOXi Nieuwjaarsdiuki vaatama. Põhiidee on joosta paljalt, oranž müts ja kindad käes vette, ok ok, tegelt päris paljas ei ole, ujukad on ikka seljas. Põhiidee on siin http://www.unox.nl/nl/event/nieuwjaarsduik Seal valitakse ka Unoxmeisje ehk silmarõõmu meestele. All siis ka pilt, kindad on küll puudu, aga muidu tore ju :)

Kuna me Dagnyga jõudsime ülitäpselt kohale ja sattusime seda vaatama kai pealt eemalt, siis nägime seda mäsu üldisemas plaanis. Üritan laadida ka pilte ja videoid, mis ise tegin seal.

Loomulikult pakuti seal ka Unoxi vorsti, mida ka kõik osalejad said. Väga mõnus oli, sest meil olid kõhud tühjad ka. Siis vaatasime väikse puhkpilli koosseisu esinemist, Dagny ütles, et pidi väga hollandlik olema. Inimestel oli vähemalt lõbus.

Lõpuks võtsime väiksed pannukad ja liikusime kodu poole.

Kätte jõudiski esmaspäev, Stefan printis mulle kaardi ka, et päris ära ei eksiks linna peal. Dagnyga hakkasime mingi 825 liikuma kodunt ja Dagny jõudis täpselt rongi peale. Ise alustasin kontori otsimist, õnneks midagi keerulist ei olnud. Kontoris ma olingi, tehti siis ring kõigi töötajate juures ja nagu ikka, kohutavalt palju nägusid ja nimesid, esimesed jäid meelde, teised mitte. Väike tutvustus sisekorraeeskirjadest ja muidu asjadest. Sain kätte läpaka, Sony Vaio, suur ekraan, 17'' äkki, Core i7 prose, 8GB mälu, 1GB'ne viidikukaart, 64-bitti. Täitsa korralik tööriist. Sain ka telefoni, Nokia E72 ja numbri(kes tahab see küsib), ma küll ei tea, mis pakett mul on, aga homme uurin välja.

Hiljem sain teada, et hakkan tegelema Silverlighti projektiga. Nimelt on siis tehtud mingi süsteem, kus andmed on Axaptas, veeb on Sharepointi peal ja Silverlight on selle peal. Ühesõnaga selline päris keeruline, samas päris huvitav värk. Kusjuures Silverlighti projekti teevad Vietnami arendajad, aga tahetakse, et ma selle üle võtaks neilt. Tundub huvitav olevat, saan jälle midagi uut õppida.

Õhtu käes ja koju tagasi. Täna siis jalutasin, mõtlesin, et saan rahulikult ringi vaadata ja linnaga ennast natuke harjutada. Homme lähen Stefani veloga. Ahjaa, tagasitulles rongijaamani oli lihtne, edasi suutsin ikka ära eksida ka korra, lihtsalt liiga palju tänavaid, aga ei midagi hullu.

Korteri otsimisest, et kaks kohta on, mida taga ajan, aga üks ei vasta kuidagi telefonile. Teisega leppisin kolmapäevaks kokku kohtumise. Ühesõnaga korteriotsimise saaga jätkub. Aga ok, aitab küll tänaseks, pildid ja videod telefonist kätte saan, siis näitan teile ka. Täna ei viitsinud sellega jamada.

[Uuendus]

Lisan uuest aastast pilte ka natuke juurde siia.

Piltidest ka natuke, see kus mehed oranžis pasunaid puhuvad, Dagny sõnul pidi see olema väga hollandlik teema, seega kuulasime neid natuke ja väga lahe oli tegelikult.
Teistel piltidel on siis näha see melu, mis selle uue aasta sukeldumisega kaasnes.