Hollandi lõpp ja niisama mõtteid

Heh, saigi läbi see oranž aasta. Kogemuse võrra rikkam. Lõpus ei toimunud enam midagi, korteri koristasin ära, mööbli sain õnneks maha müüdud, kirjutasin ennast välja, kolisin Danksi korterisse ja lõpetasin töö juures kõik asjad ära. See oli siis kiire lühikokkuvõte minu viimasest kahest kuust sisuliselt.

Võtaks selle aasta siis kokku ka kuidagi. Mõned mõtted üritaks kirja panna, aga eks näis, mis välja tuleb.
Hollandisse kolimine oli huvitav kogemus. Algus oli äge ja kerge eufooria peal, nagu ikka uute asjade puhul. Otsisin korterit, töö juures olid uued asjad minu jaoks, kuigi töö juures algus väga huvitav ei olnud, kui aus olla, tundsin ennast veidi üksikuna ja rumalana, aga õnneks sain hakkama. Korteri otsimine võttis aega umbes 2 nädalat, nägi igasugu huvitavaid pakkumisi. Alguse kohta ütlen niipalju, et oli äge, oli huvitav ja pidi natuke harjuma asjadega.
Siis tuli kevad, Dagny ja Stefan kolisid Kanadasse ära, mina kinkisin endale maanteeratta sünnipäevaks ja lohistasin selle Hollandisse kaasa. Väga hea ja õige otsus. Aga see, et D ja S minema läksid, noh, kahju oli ikka. Suvel sai ikka omajagu velotatud. Tööl käimiste ja muidu sõitudega kohapeal sõitsin kokku vast üle 1000km, lisaks siis sportimine ka, mida ma täpselt trackisin nokia sportstrackeriga. Sellega sain kokku 2000km, seega sõitsin eelmine aasta kokku rattaga üle 3000km, usun, et see number jääb ehk 3000 ja 3200 vahele. Väga väga mõnus on Hollandis rattaga sõita ja seda kusiganes ja kuhuiganes. Tõeline rattariik, rattaga sõidetakse niisama palju ja ka palju tehakse rattasporti. Spordi mõttes oleks ilmselt mõned mäed head, aga niisama kulgemiseks on Holland ideaalne, lame maa, nagu panniga löödud. Päris kindlasti üks asju, mida Hollandist igatsema jääda on ideaalne rattateede võrgustik ja kogu muu sinnajuurde kuuluv infrastruktuur. Seal riigis elades lihtsalt pead rattaga sõitma või vähemalt ühte ratast omama, see teeb elu hulka lihtsamaks. Lahe on hommikuti koos teistega foori taga oodata ja rohelise süttides söösta nagu Tour de France stardist minema, sest ei viitsi uimerdajate seljataga passida.
Rattaparkimine oli korraldatud kenasti, meil oli kontori parklas ka rattakuur eraldi, millesse sai uksekiibiga sisse. Alati Hollandis ostad ratta ja paned pool raha juurde ja ostad luku lisaks.
Lisaks keegi ei kihutanud kui meeletu elik rattaga saab ka rahulikult sõita, ei pea sõitma lips sirgelt taga, nii et nahk on märg. Kui inimene käib jala, siis kui ta kõnnib rahulikult, siis ta ka ei higista, kui tal on kiire ja kiirustab, mina ei tea, mina hakkan küll õrnalt leemendama, eriti suvel. Seega minu jaoks on see otsitud vabandus, miks rattaga tööl mitte käia. 5km rahulikus tempos on võimalik läbida vähemalt 25 minutiga. Ja ma leian, et see on igati ok tulemus.
Lõpus kuna ilmad olid kehvad ja vara läks pimedaks ja ma saatsin ratta juba oktoobris ära, siis käisin kohalikus spordiklubis spinningus. Veloga trenni, spinning (sisuliselt velo toas) ja siis veloga koju tagasi, lihased mõnusalt surisemas.
Aitab rattalobast, fakt on see, et ilmselgelt hakkan seda kõike velodega seonduvat hollandi suhtes igatsema, aga eks saab ka Eestis hakkama.

Suvel sai palju ringi reisitud, sest töö poolt oli mulle lepingu järgi lubatud auto. Mulle see sobis ideaalselt. Pea kogu holland sai sügiseks läbi kimatud, lisaks sai käidud ka Luksemburgis ja ka Belgias. Korra isegi Saksamaal. Lennukiga käisin ka korra õel UKs külas ja ka Taanis sai läbi käidud. Ühesõnaga, sai omajagu Lääne-Euroopat avastatud. Kuna kevadel läksid D ja S minema, siis enamus trippe sai tehtud Kristiga. Kristi elas Eindhovenis, seega sai suht tihti seal käidud.

Suvel käisid nii mõnedki inimesed mul külas ka, oli lahe aeg. Vahel oli iga nädalavahetus keegi külas. Väga lahe oli külalisi vastu võtta ja nendega kuskil kolada või niisama kohalikus pubis kerge õll teha. Karusellis olin ma nii kohalik, et ma ei jõudnud jopetki nagisse panna, kui mul juba õlu ootas :)

Kuskil novembrist hakkasin juba ootama lõppu ja Holland ammendas minu jaoks. Oli veidi igav ja ma ise olin ka omajagu laisk, aga hea on see, et töö juures oli väga väga huvitav, uus projekt läks täiega käima ja üldse oli väga huvitav aeg töö juures.

Olles pidevalt kursis kodumaa eluga ja lugedes igasugu erinevaid artikleid, arvamusi ja uudiseid sellest, kuidas eluke eestis kulgeb ja väga palju ka sellest, kuidas inimesed lähevad välismaale "hea" elu peale. Minul tekitavad sellised asjad vastakaid arvamusi. Mina isiklikult ei tulnud välismaale hea elu peale, tulin lihtsalt teistmoodi kogemust saama. Selle ma ka sain, lisaks sain ka selle tunde, et pole paremat kohta kui kodu. Lisaks mõistan nüüd ka venelasi, kes üldse eesti keelt ei räägi, nad tõesti ammutavadki oma info venekeelsetest kanalitest, nagu mina tegin kogu oma info hankimise eestikeelsetest kanalitest, sest hollandi keelt ma ju ei oska.

Igal juhul aasta oli lõppkokkuvõttes huvitav ja kogemus oli väga hea. Teatud asju kindlasti hakkan igatsema, samas ma tean, et välismaale elama jäämine ei ole minu jaoks. Ilmselt selle jaoks peab ikka midagi väga väga radikaalset juhtuma või toimuma, et ma seda teha otsustaks.
Ütleme nii, et hollandi kogemus oli lahe, nüüd proovin veel ühe kogemuse võrra rikkamaks saada ja kolisin juba nädal tagasi Kanadasse. Üritan lähiajal alustada ka Kanada kohta blogi, sest Kanadas ei ole oranžiga enam midagi teha, siin on hoopis teine teema ja teised jutud.

Uute kohtumisteni.