Oranž aasta: Külalised Eestist

Haa, jõuangi lõpuks õigesse nädalasse :) Et kuna endised töökaaslased otsustasid juba enne külla tulla, kui ma ise siia sattusin, siis see päev koitis eelmine neljapäev. Olin kõik kenasti reede vabaks võtnud ja neljapäeva õhtul mõtlesin ja uurisin ilma, et kuidas ja mis, et kas rongiga või autoga, kas rongiga või autoga. Otsustasin rongi kasuks. Läksin siis lennujaama, enamvähem õigeks ajaks jõudsin kohale, aga keda ei tule, ega tule on tibinad. Ei paista kuskilt, ootasin juba pool tundi, mõtlesin, et krt, ma eelmine kord ise tulin ja velo ka kaasa võtsin, siis ei läinud ka nii kaua aega. Aga lõpuks nad tulid... Veidi lõbusas meeleolus ja täiesti stressivabad, sest enne lendu oli üks kodanik unustanud oma ID-kaardi maha ja selle järel käinud ja nibin nabin olid nad lennuki peale jõudnud. See selleks. Ostsin siis neile rongipiletid ja kimasime Hilversumi poole. Jõudsime Hilversumi, hakkasime minu poole jalutama. Kuna rongijaamast on minu koduni ~2km, siis see on selline 20-30 minutit jalutamist, aga kui olime jõudnud umbes poolele teele, siis juba hakkasid tekkima kahtlused, et kas ikka on 2km ja kas ikka mitte pole äkki 4km ja mida kõike veel. Noh, mis seal ikka, las jorisevad, mina tean, et asi pole nii hull, kui nad üritavad kurta ja välja näidata. Jõudsime kohale, tegime väikse šampa ja otsustasime, et läheme siis välja sööma. Kell oli juba imekombel pool 10 läbi. Linna jõudsime, siis olid juba köögid kinni. Läksime ühte suvalisse indiakohta, kus oli ka sisuliselt köök kinni, aga midagi seal siiski tehti, ok võtsime siis sealt, väga hea küll polnud, aga õppetunni sain, et neljapäeviti peab väljas söömas käima enne 10t, sest siis veel saab süüa. Pole ju neljapäeviti nii hilja väljas käinud söömas... Kolasime peale seda veel törtsu linna peal ringi ja koju magama ära, järgmine päev oli Amsterdam plaani võetud... Hommikul rahulikult magatud, kuni und oli. Sõime kõhud täis ja jalutasime rongijaama, sihtpunktiks oli Amsterdam. Kuna külalistel plaani polnud ja mul ka otseselt polnud, siis esimesena külastasime seksmuuseumi. Ütleme nii, et päääris selline huvitav, kohati võigas, ent siiski käidud sai ja linnuke kirjas... Edasi otsisime kohta kus miskit kohvi või teed saaks. Leidsime, et kesklinnas oli parasjagu mingi lõbustuspark, tegime siis vaaterattal ka oma 4 tiiru. Otsustasime, et läheme sööma ja peale seda tuleme Tussaud muuseumi, söögikoha leidsime, üks korralik hiinakas. Kõhu sai kenasti täis. Tussaud oli meelest läinud, kolasime niisama linna peal ringi. Käisime tüdrukuid vaatamas, jalutasime niisama ringi, kuni õhtul tegime veel ühe eine ja siis kodu poole tagasi. Õhtul koju jõudsime, siis olid jalad kenasti ümmargused all. Uni oli hea tulema. Laupäeval otsustasin, et läheme siis Keukenhofi vaatama, see on siis põhituristikas Hollandis kevadel. Selline kena lilleaed, kus õitseb igasugu ilusaid asju. Hakkasime mingi pool 11 liikuma vist. Ja oi kurja, kiirteelt maha keerasime, siis oli kohe ummik, mingi 20 minutit läks, enne kui saime normaalselt liikuma, seejärel Lissesse jõudes jällegi ummik. Megapalju rahvast oli seal. Ilmselt oli oma põhjus ka päeval toimuval lilleparaadil. Parkisime auto, lunastasime piletid ja asusime ringkäigule, alguses oli ikka meeletu trügimine. Samas oli lilled olid ilusad ja lõhn oli ka kevadiselt hea. Kui leiate aega kevadel Hollandit külastada ja lilled meeldivad, siis soovitan ikka ära käia. Aga hoiatan, tegu on konkreetse turismiatraktsiooniga. Hiljem käisime siis ka paraadil ära, kus oli lilledest tehtud vagunid, aga rahvast oli liiga palju ja väga ei näinud, aga mingi aimduse sai. Tagasisõit oli ka selline, et külalised tukkusid autos, ilmselt värske õhk ja vein tegid neil oma töö... Üks külaline oli Keukenhofis üliagar ja harjumatu käitumisega, aga ju siis oli see lillelõhn ja väike vein, mis pea sassi ajasid. Tagasiteele suunati meid ülikitsatele Hollandi teedele, kus kohati ei mahtunud kaks autot kõrvuti... Aga lõpuks koju jõudes, puhkasime nats minu pool ja käisime õhtust söömas ühes restos, kus ma ise polnud veel käinud, saime ribid neljale 50€ eest, süüa sai kõvasti, jäi ülegi, ma sõin neid ribisid veel ka pühapäeval. Pühapäeva hommikul vara vara üles, kell pool 8 hakkasime lennujaama liikuma, viisin nad autoga ära. Koju jõudes vaatasin välja, mõtlesin, et peab sõitma minema. Mõtlesin veel kaks korda ja panin ennast riidesse, lohistasin velo alla ja võtsin suuna ida poole (selle vaatasin hiljem sportstraceriga järgi). Kimasin ühes suunas umbes mingi aja, et saaks siis esimesel korral vähemalt 30km täis. Tee peal nägin tihedat kanaliliiklust ja muidu oli ka omajagu rattureid peale minu. Üks neljane punt oli suisa nende selili sõidetavate velodega. Tagasiteel hakkas vihm kimbutama ja varbad said läbimärjaks ja jahe hakkas, lisasin tempot ja kui lõpuks koju jõudsin, siis oli tulemuse üle hea meel. Maanteevelo on ikka hoopis midagi muud, kui maastikuvelo. Vähemalt tempo osas. Sõidad samas stiilis ja tempos enda jaoks, kui maastiku omaga, aga kiirus on lihtsalt 5km/h kiirem kui muidu. Kokku siis esimene kord 34,4km ja keskmine kiirus 27,4km/h. Päris hea mis? Aga noh, alustame rahulikult, sest pole ju oma 7-8 kuud mitte midagi teinud vahepeal. Täna sai jälle käidud, seekord siis lõunas, jõudsin Utrechti välja. Kokku 31,4km ja keskmine tuli vaiksem, aga ilmselt selletõttu, et ei julge ja ei taha väga rahmida, kui teeolud ei ole kõige paremad... Ahjaa, täna hommikul sõitsin klienti, linnaks Amersfoort. Kliendi asukoht on minu kodust kuskil 26km kaugusel ja hommikul kulus sinnajõudmiseks 1h, sest kiirteed olid parajalt umbes. Õhtul sai törtsu kiiremini, aga mitte oluliselt. Ühesõnaga, olen rahul, et elan samas linnas, kus töötan. Aega jääb kõvasti rohkem üle. Pilte ka: