Hollandis on igasuguseks paberimajanduseks esimese asjana vaja aadressi, kus sa elad. Nende jaoks tähendab see seda, et sa pead ennast kohalikus omavalitsuses registreerima ja elanikuna arvele võtma. Kuna nagunii korteriotsingud olid täies hoos, siis sellega esialgu pead ei vaevanud, väga. Töö juures käidi küll peale, et kiirelt oleks kõike vaja, aga ok. Noh, korra uurisin, et kui ma nüüd korterit ei leia, siis kuidas ja kas saaks äkki Danksi juurde ennast regada, aga sellega kaasneb see, et omanik peab elanike arvu pealt mingit maksu maksma ja ühesõnaga polnud see asi nii lihtne ühti. Kuna ma õnneks sain siiski teisel nädalal juba korteri leitud, siis jäi oodata vaid allkirjastatud lepingut. Jõudis kätte päev, kui sain võtmed ja lepingu, jess. Kõllasin kohe linnavalitsusse, sest sain meili, et pean ennast vastuvõtule kirja panema, öeldi, et järgmine nädal saan vastuvõtule. See personalijuhile töö juures ei sobinud, helistas ise üle ja sai mulle reedeks vastuvõtu.
Ahjaa, selle jaoks oli veel vaja sünnitunnistust. Kurat, mul on kõiksugu muud isikuasjad siin kaasas, aga sünnitunnistust netu. Kõne kohe vanaemale maale, sest kõik asjad ju Orus tema juures. Ütlesin, et äkki viitsib otsida, et ma tean, et peab seal olema jne... Noh, ok, hakkavad otsima. Vahepeal sebin niisama veel natuke uurida, et kui ta üles leiab, siis kas keegi saab maale järgi minna. Ja siis koitis, et kurat, mul ju papka vanaema tagatoas kapis, helistasin ja ütlesin, et otsi sealt, äkki on seal. Saatis sõnumi vastu, et sealt oleks pidanud hakkamagi otsima, ok, seekord vedas. Kuna Jaak käib nagunii tihti Jotis, siis tal oli sinnapoole asja ja võttis selle oma kätte. Skännis sisse ja saatis mulle koopia sellest mailile. Printisin välja ja oligi olemas.
Noh, kauaoodatud päev, hommikul kenasti kohal, number ja värki särki olemas kõik. Kabiinis täitsin mingi ankeedi ära, tegi sünnitunnistuse koopiast koopia, ID-kaardist või passist, ei mäleta tegi ka koopia. Üürilepingust vist tegi ka koopia, ma igal juhul sel ajal täitsin seda ankeeti, kui ta seal askeldas. Vaja oli ema-isa sünnipäevasid ka, noh, isale kõne, vanaemale kõne. Olemas, saigi kõik kenasti täidetud. Ütles see naine siis mulle, et päeva jooksul saan oma BSNi (burgerservicenummer) kätte. BSN ehk siis hollandi isikukood sisuliselt. Kuna nimetuses on burger sees, ristisin selle purksinumbriks. Igal juhul, seda numbrit on vaja igasugustes asjaajamistes. Pangas, maksuametiga asjaajamistes. Ühesõnaga eluoluline asi.
BSNi number tuli lõunaks mailile ja paar päeva hiljem oli ka kiri postkastis. Oi neile meeldib vist asju postiga saata.
Samal õhtul, kui BSNi sain, läksin töölt varem ära ja tegin omale Abn-Amro panka konto. Ilmselt üks suuremaid siinmail ja selle kontor oli tol hetkel lähim ja hakkas kohe silma. Oleks võinud ka Rabobanka valida või siis ING, aga otsustasin Abn-Amro kasuks. Noh, pangas küsiti kohe, et mida ma veel tahan ja kas kindlustust tahan jne. Mõtlesin, et andke mulle esialgu baasasjad, pangakaart ja internetipank. Põhimõtteliselt muud pole vaja. Tibinas sisestas mu andmed ära ja sain pangalepingu ja sain endale kohe konto numbri, mille õhtul personalijuhile saatsin kohe. Olemas, kaks olulist asja olid siin tehtud.
Pank lubas järgneva viie tööpäev jooksul kõik asjad koju saata postkasti. Nii, oligi, järgmiseks teisipäevaks oli mul postkastis 5 kirja, neist 4 pangast, neist neljast üks oli väike pakike. Esiteks saadeti kaart, siis saadeti kaardiaktiveerimisnumber. Siis saadeti internetipanga jaoks sisselogimisseade. Sisuliselt PIN-kalkulaator, ainukese vahega, et pangakaardi paned sisse, sisestad sinna kaardi PINi ja siis saad mingi numbri, mida sisselogimisel kasutada. Ühesõnaga, hea, et neil on netipank olemas. ING pangas pidada vist saama ka telefoniga sisse logida, aga see pole m-ID nagu Eestis, vaid mingi numbri saatmine taaskord.
Huvitav asi, neil on pangakaardi peal kirjas su konto number. Eestis seda ei ole minu arust. Igal juhul väga praktiline ja mugav minu arust.
Pilt ka mu kaardist ja PINi kalkulaatorist.
Ahjaa, töö juures on vaja kindlustust, tervisekindlustust. Jaa, siinmail on asi sedapidi, et iga inimene teeb ise tervisekindlustuse. Valib ise välja, millises firmas tahab asju ajada ja teeb tervisekindlustuse. Võtsin siis baaspaketi, millele lisasin juurde kerge hambaravi katte, kindlustuse, et kui välismaal haigeks jään, siis nad katavad mu välismaal tehtud kulutused kenasti ära, juhul, kui see ei osutu Hollandi hindadest kallimaks meeletult. Noh, kui ma nüüd Eestisse reisin, haiglasse satun, siis ilmselt makstakse see kõik mulle kinni. Ja noh, rohkem mul väga vaja polnudki, omavastutus on mingi 200€ vist ehk siis kui arved peaksid üle selle minema, siis makstakse kõik kinni. Mida tervisekindlustusega veel katta võib. Alternatiivravikulud, prillikulud, ravimid võib põhimõtteliselt kindlustuse kaela ajada, osad eriarstid, taastusravi ja veel mingid asjad, mida ma ei mäleta hektel enam, ühesõnaga sa võid maksta päris palju kuus, aga sa oled üleni kaetud.
Rohkem paberimajandamist polegi olnud väga. Ok, töö juurest käidi suht pinda selle BSNiga, sest kuna 30% reegel muudeti eelmine aasta ära. 30% reegel siis, et välismaalastel on 30% palgast maksuvaba. Teatud reeglite alusel muidugi. Kuna ma mahtusin nendesse reeglitesse kenasti, siis vormistati mind enne 1. jaanuari tööle ja väike sahker mahker ja nüüd siis kui mul BSN käes, siis on mul see avaldus ka esitatud vist.
Lisaks kuna Hollandis on ka isekogumispension, täies ulatuses vist, siis kuna ma siia elama ei jää, siis ma pensionisissemakset ka ei tee, vaid võtan selle välja, eks näis, kuhu see kulub või nii. Muidu ma oleksin aasta jooksul maksnud iga kuu mingi 93€ kuus vist.
Aga ütleme nii, et esimene kuu on läbi, möödus päris kiiresti teine. Töö juures on kohati veidi igav olnud, aga nüüd sain mingid konkreetsemad tegevused.
Esimese kuu kulutused, et siin alustada vaikselt elamist on päris suured, olgem ausad. Korter, korterisse mööbel ja muud nipetnäpet, ikka kulub.
Nüüd on veebruar käes 1,5 nädalat veel tööl, siis 3 nädalat puhkust, peale mida jääb mul veel 2,5 nädalat puhkust alles, et andke teada, mis teil suvel plaanis, ühe nädala veedaks kindlasti Eestis, teisega võib mida iganes teha.
Et jah, paberimajandamist on natuke olnud, samas lähevad asjad kiirelt, kui sul on aadress ja BSN olemas. Vaatab, nüüd peab otsima, millega õhtuti tegeleda... Uurisin juba saalihoki klubisid, ilmselt hakkan Utrechtis mängimas käima ja märtsis vaatab, üritab mingi kohalikust veloklubist uurida, et kuidas ja mis radu mööda nad siin kimavad. Võibolla soetan endale maanteeka, eks näis. Veits võiks ju liigutada. Keeleõpet uurisin ka, aga Hilversumi gemeente(omavalitsus vist kohalikus keeles) ei tegele sellega, seega vaatan, kui see lõbu kallis on, siis jätan vahele. Nagu üks ütles: "See pole keel, vaid kurguhaigus" :)
No comments:
Post a Comment