Velotades vihmavarju all tööle...

Heh, täna siis otsustasin, et jala enam ei käi. Stefan lubas oma velo kasutada. Kell lõi 8 Dagny ütles, et tal on rongini 7 minutit ja koos läksime lifti, ma läksin panipaigast velo võtma, D jooksis välja. Kimasin talle järgi, vihma sadas, ebameeldiv. Sain enne rongijaama ta kätte, tema jooksis siis kiirelt rongi peale, ma läksin rongijaama alt tunnelist läbi, aga siis... STOP, tegin peatuse, sest olin võtnud oma parablii kaasa ja ei tahtnud, et mantel nüüd läbimärjaks ka saab. Võtsin kotist välja, tegin lahti ja kimasin edasi, aga ütleme nii, et selle tuulega on see keeruline. Kord vääna ette, siis taha, tuul keerutas kui metsaline.

Jõudsin kontori juurde ja otsisin kuurialust, kuhu velo jätta, leidsin ka, kontori taga selline paras kuurike, aga uks oli lukus, võtmeauku ma ei leidnud ja ust lahti ka ei saanud, pikalt aru pidamata sõitsin siis kontori ette ja panin velo sinna lukku, mis seal ikka.

Tööpäev, nagu tööpäev ikka. Õhtul õnneks vihma ei sadanud, suht kiirelt sain koju.

Sedasi velotada töö ja kodu vahet, no ma ei tea, ma võiks ilmselt ka 10km taha siis veloga tööle käia, kui oleks selline pidev kulgemine. Eestis samas talvel ei viitsi väga, aga ilmselt kui harjumus tekiks, siis võibolla sõidaks ka, sest olla ju Göteborg ka üks väga velosõbralik linn ja see on ju umbes samal laiuskraadil Eestiga.

Hetkel on õues mingi hull torm, loodan, et homme on ikka mõistlik ilm. Samas ilm muutub siin vist väga nobedalt, kord nii, kord naa.